Pages

Monday, July 21, 2014

Sunday, July 20, 2014

hi there!


So tiny and the way it stepped and jumped forwards so boldly was just endearing. I am still smirking when I look at these pictures, how lovely can it be?

Wednesday, July 2, 2014

drops & puddles

Kui ma ütlen, et mulle meeldib vihm, siis ma mõtlen seda päris tõsiselt. Eile, mil maapind oli praktiliselt üks kõikehõlmav lomp ning pilved aina tilkusid ja tilkusid, läksin mina jalutama. Selle asemel, et voodis end kerra keerata ja pisarsilmil päikest oodata, läksin mina õue. Ja see oli suurepärane idee (olgugi et Narva mäelt alla kõndimine oli põhimõtteliselt tasuta veekeskuse pääse)! Siiski võiks juuli kohta ilm veidi kuivem olla - piknikud ootavad pidamist!

A short translation is down there 





I love rainy days (tho' it is a bit TOO rainy for July..) and yesterday was one of the non-stop-rain days we have had here for weeks. Instead of curling up on my bed I decided to go outside for a little walk. It was rainy, awfully windy (I felt like my umbrella was flying away with the camera) but I enjoyed it so much! Tartu is a beautiful town, greenery is everywhere and these old buildings look marvellous.

Friday, June 27, 2014

sea of peonies



These pictures were born while we had a little walk in the botanical garden of the University of Tartu. Isn't it gorgeous?

Thursday, June 26, 2014

laugh and eat your sushi


I had a lovely day with Lotta.

We did some thrift shopping and found a cheap hair dye.

So she dyed my hair.

And it looks amazing.

And then we laughed and made some sushi.


Thursday, June 19, 2014

Oh, a cat!

I'd be so happy to have a cat. I admire their arrogance and self-sufficiency (sounds weird, doesn't it?) and the moments they decide to curl up in your lap.

Some furry and a-little-bit-overweight (preferably orange) cat - please, be mine!

In the pictures is a cat called Milko. He is lovely. And he bit me.


Monday, June 16, 2014

Those who hate rain hate life

Sellel toredal ütlusel, mida minusugune vihmaarmastaja jaatab kui püha tõde, on tegelikult päris märkimisväärne tõepõhi all. Ilma vihmata ei kasvaks ükski taim ja ilma taimedeta ei elaks meist siin keegi, seega vihma vihates vihkad ka elu ennast. Ja elu oleks mõistlik armastada, muidu kisub kaunis igavaks siin maakeral.

Kindlasti oled tähele pannud, kuidas tavapärastele küsimustele (nagu näiteks "Mis on su lemmiktoit?") on sul alati vastus justkui keelele liimitud (nagu näiteks "Pitsa!") ja siis hetk hiljem mõtled, et miks ma küll niimoodi vastasin, pitsa pole ju tegelikult mu lemmiktoit. Ja sedasi ka järgmine kord. Ja järgmine. Ning ühel hetkel, kui keegi küsib, et mis on su lemmiktoit, tekib sinu ajus pisike paanikanurk, sest mis on siis mu TÕELINE lemmiktoit?! Näide on äärmiselt tühine, sest lemmiktoit ei mängi arvatavasti elus nii hiiglaslikku rolli, aga mis siis, kui küsimus on hoopis tulevikule ja tähtsatele otsustele suunatud? Ja sa lihtsalt jätkad enesele valetamist, sest sul pole olnud õiget hetke, et mõelda, mis on siis see südamest tulnud vastus.

Hiljuti leidsin mina ühele pealtnäha tühisele küsimusele äärmiselt läbimõeldud ja siira vastuse. "Milline ilm teeb sind kõige õnnelikumaks?" - no päike, loomulikult (kellele soe suvepäike ei meeldiks?!). A vot, tutkit sulle! Juhtumisi olen mina üks neist õnnelikest/õnnetutest, kes lisaks inimlikule kogusele päikesepaistele vajab ka pidevat vihmakrabinat akna taga. Oma ideaalses maailmas omaksin garderoobis kümneid erinevaid vihmamantleid (Burberry...) ja erisuguseid värvilisi vihmavarjusid (mis oleksid piisavalt tugevad, et ma neid pooleks ei murraks). Enesele läbimõeldud otsuste teavitamine, olgugi need nii tühised kui tahes, on tähtsaim samm rahulolevuse juurde jõudmiseni. Muidu ehk sooviks ma siiani Itaaliasse kolida (V. Luige "Varjuteater"), aga tänu teadvustatud kuumatalumatusele ma seda siiski parema meelega enam ei teeks.

See on fotoblogi (!) - pildid tänasest kõrvaltänava-seiklusest Liisiga.

A short translation is down there 




I'm one of the people who adores rain. It's clear as day - I love the humidity, I love how the raindrops race across the window and I love making bets with myself on which of them will be the first one to touch the bottom of the window glass. I love the smell of the air after the rain. I love trench coats and umbrellas and I wish I had more of them. 
The whole "rain-thing" started from a sudden thought of how we are used to answer to simple everyday questions. For example, when someone asks you "What is your favourite food?" and you immeditately answer "Of course, pizza." tho' you know very clearly that pizza isn't your favourite food at all but.. you're just so used to it that it is. What we need to do is to realize what are our preferences and how they shape our identity. Without realization we cannot continue as happy and pleased we ought to be. Take a moment and.. think!

(These pictures were taken on a little adventure to side streets with Liisi)